Mis vahe on nisuallergial ja tsöliaakial?

Tsöliaakia on organismi püsiv talumatus gluteeni suhtes. Seda võib vaadelda ka kui autoimmuunhaigust, mille põhjuseks on teraviljasortides nagu nisu, spelta, rukis, oder, kuskuss ja roheline spelta sisalduv gluteen. Lisaks gluteenile kui antigeenile on gluteenitalumatuse tekkimise eelduseks geneetiline eelsoodumus ja edasised, osaliselt veel tundmatud tegurid. Tsöliaakia kuulub maailmas kõige laiemalt levinud krooniliste haiguste hulka. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja piirkondades, kus enamik elanikkonnast on euroopalikku päritolu (Austraalia, USA, Kanada), on tsöliaakia esinemissagedus umbes 1%. Ainus teaduslikult heakskiidetud ravi on eluaegne range gluteenivaba dieet.

Nisuallergia on haigust esilekutsuv organismi kaitsereaktsioon nisus sisalduvate erinevate valkude suhtes. Hingamisteede kaudu teraviljatolmu sissehingamise kaudu toimuv sensibiliseerumine viib nn pagariastma tekkimiseni. Kui aga nisu söömise teel toimub sensibiliseerimine seedetrakti süsteemis, võib see viia klassikalise lgE-tüüpi toiduallergiani. Lastel on nisu üks peamisi allergeene. Täiskasvanute puhul esineb see allergia harvemini, sest enamasti kaob see kooliealiseks saades jälle ära. Nagu ka tsöliaakia puhul on ainus tõhus ravi vallandava allergeeni range vältimine, kusjuures allergeenide sarnasuse tõttu tuleb väga sageli mitte ainult nisu, vaid ka metsnisu, durum nisu, spelta, emmeri nisu, kamut, metsik spelta ja roheline spelta menüüst välja jätta. 

Nisuallergia nõuab nisu vältimist, tsöliaakia nõuab kõigi gluteeni sisaldavate teraviljade ja nende gluteeni sisaldavate derivaatide vältimist.