Kõik fruktoositalumatusest

Fruktoosi imendumishäire või talumatus on väga levinud. 

Fruktoos imendub peensooles. Isegi tervetel inimestel saab korralikult imenduda ainult umbes 25-50 grammi fruktoosi päevas. Fruktoosi imendumishäirega inimestel imendub vähem kui 25 grammi päevas.  

Valk, mida nimetatakse GLUT5, vastutab fruktoosi transportimise eest sinu soolestikus enterotsüütidesse, soolestiku limaskesta absorbeerivatesse rakkudesse, mis tegelevad paljude erinevate toitainete imendumisega vereringesse. Fruktoosi imendumishäire võib olla põhjustatud GLUT5 puudumisest. Kui ülemäärane kogus fruktoosi ei imendu ja ei liigu jämesoolde, võib see põhjustada ebamugavaid sümptomeid.  

Kuidas teada, kas sul on fruktoositalumatus? Esimene samm on uurida oma sümptomeid ja teha märkmeid toitumispäevikusse, et näha, kas võib olla seos fruktoosi, eriti kõrge fruktoosisisaldusega toodete tarbimisega.   

Fruktoositalumatuse sümptomid võivad olla järgmised:   

• Iiveldus  
• Puhitus  
• Kõhuvalu  
• Kõhulahtisus  
• Oksendamine  
• Krooniline väsimus  
• Teatud toitainete, näiteks raua, halvasti imendumine.  

Need sümptomid on ühised mitmete teiste seedehäiretega, nagu IBS, ja kattuvad ka mõne tsöliaakia tunnusega, mis on autoimmuunhaigus, mille vallandab gluteeni söömine. Kui sa tunned mõnda neist sümptomitest rohkem kui vaid väga aeg-ajalt, peaksid sa pöörduma arsti poole.   

Pärast fruktoosi söömist tehtud hingamisanalüüs on laialdaselt kasutusele võetud standardmeetodina fruktoosi imendumishäire ja -talumatuse tuvastamiseks.  

Selles artiklis käsitletakse fruktoosi imendumishäiret, mida tuntakse ka toiduga seotud fruktoositalumatuse nime all. Tegemist on väga erineva seisundiga kui pärilik fruktoositalumatus, mis on haruldane geneetiline seisund. Päriliku fruktoositalumatuse (HFI) korral ei tooda keha ensüümi nimega aldobaas B, mida kasutatakse suhkru seedimisel. HFI patsientidel põhjustab fruktoosi ja sahharoosi söömine rasket hüpoglükeemiat (madal veresuhkru tase) ja ohtlike ainete kogunemist maksa. Haigus avastatakse tavaliselt siis, kui imikutele lisatakse suhkrut toiduga.    

Fruktoosi imendumise häire puhul ei ole selge, kas põhjus võib olla geneetiline või pärilik. Teadaolevatest riskifaktoritest on siiski tõenäolisem, et fruktoosi imendumishäire tekib inimesel, kellel on teatud seedehäired, nagu IBS, Crohni tõbi, haavandiline koliit ja tsöliaakia.    

Fruktoositalumatuse või fruktoosi imendusmishäire raviks on vaja vähendada fruktoosi oma dieedis. Kogu fruktoosi kõrvaldamine toidust on äärmiselt keeruline, seega tuleb leida enda jaoks sobiv tase. Alustada võiks sellest, et vältida kõrge fruktoosisisaldusega toiduaineid, nagu teatavad magustatud joogid, teraviljabatoonid, puuviljamahlad, mesi, töödeldud magusad toidud, mis sisaldavad fruktoosi, ja mõned puuviljad, sealhulgas kirsid, ploomid, pirnid, virsikud, õunad, ploomid ja arbuus.

Fruktoosi imendumishäire võib mängida rolli mõnel inimesel IBS-i tekkimisel. Need kaks seisundit langevad sageli kokku, kuid selle seose täielikuks mõistmiseks tuleb teha rohkem uuringuid. Üks kolmest IBSiga täiskasvanust ei ole võimeline absorbeerima fruktoosi 25-50 grammi ulatuses. Fruktoosi imendumishäire ei piirdu siiski ainult IBSiga patsientidega.  

Kui fruktoosi imendusmishäirega inimene sööb rohkelt fruktoosivaeseid köögivilju ja puuvilju, ei tohiks olla probleeme piisava vitamiinide saamisega. Siiski on leitud, et fruktoosi imendusmishäirega inimestel on foolhappe ja mõnel juhul ka tsingi tase kehas madalam. Oluline on jälgida nende mineraalainete taset ja vajadusel võtta meetmeid nende lisamiseks.

Toidutalumatusega toimetulekuks on oluline teada, mida täpselt sinu toit sisaldab, ning see tähendab, et sa pead lugema ja mõistma märgistust ning olema ennetav ja küsima koostisosade kohta, kui tarbid tooteid väljaspool kodu. Fruktoosi puhul ei ole sageli tegemist terve toidu, näiteks puuviljatükkidega, vaid pigem lisatud suhkruga. Pea meeles, et fruktoos on pool sahharoosi ehk lauasuhkru suhkrust.  

Kui loed läbi koostisosad, siis vaata, kas kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup, agaavinektar, mesi, sorbitool, fruktooligosahhariidid, maisisiirupi kuivained, suhkrualkoholid, invertsuhkur, vahtrasiirup, melass ja palmi- või kookossiirup on kõik kõrge fruktoosisisaldusega.

Tsöliaakia puhul võib peensoole limaskesta hattude kahjustamise tõttu tekkida ajutine fruktoositalumatus. See kaob tavaliselt, kui limaskest on gluteenivaba dieedi abil taastunud.