Mis on tsöliaakia | Põhjused ja faktid

Kogu aeg avastatakse üha rohkem teavet selle elukestva autoimmuunhaiguse kohta, mis mõjutab vähemalt üht inimest sajast ja mida saab ravida ainult gluteenivaba dieedi abil.

Mis on tsöliaakia?

Tsöliaakia on autoimmuunhaigus, mis on seotud gluteeniga ehk valguga, mida leidub teraviljades nagu nisu, oder ja rukis. See ei ole allergia. Kui inimesel on tsöliaakia, siis tunneb immuunsüsteem gluteenis leiduvad ained ära ja kohtleb neid kui ohtu organismile ning ründab neid. See kahjustab peensoole limaskesta ja häirib organismi võimet omastada toidust toitaineid.

Tsöliaakiahaigel võivad tekkida sellised sümptomid nagu kõhuvalu, puhitus, toitainete imendumishäired, kõhulahtisus või kõhukinnisus ja tahtmatu kehakaalu langus.

Tsöliaakia ainus teadaolev ravi on gluteeni söömise lõpetamine. Gluteenivaba dieet lõpetab tavaliselt kiiresti haigusega seotud sümptomid.

Mis põhjustab tsöliaakiat?

Tundub, et tsöliaakial on pärilikke elemente, kuid see ei kandu automaatselt edasi perekonniti. Teadlased usuvad, et ka mõned keskkonnategurid võivad aidata kaasa haiguse tekkimisele inimesel, kellel on selleks geneetiline eelsoodumus, kuid tsöliaakia põhjuste täielikuks mõistmiseks on vaja rohkem uuringuid.

Kas tsöliaakia on pärilik?

Kui sul on lähisugulane, kellel on tsöliaakia, näiteks vanem või õde-vend või vanemad, tähendab see, et sul on suurem tõenäosus haigestuda sellesse haigusseisundisse.

Risk on umbes 10% inimesel, kellel on perekonnas esinenud tsöliaakia. Kui sul on identne kaksik, kellel on tsöliaakia, on 75% tõenäosus, et ka sina haigestud. Seega tekitab geneetika riski, kuid see ei ole automaatne.

Uuringud näitavad, et tsöliaakia on tugevalt seotud mitmete geneetiliste mutatsioonidega, mis mõjutavad HLA-DQ-geenide rühma. Need geenid vastutavad meie immuunsüsteemi arengu eest. Siiski on HLA-DQ geenide mutatsioonid üsna tavalised, neid esineb umbes kolmandikul elanikkonnast. See viitab sellele, et teatud inimestel on mõni muu asjaolu, võib-olla keskkonnategurid, mis põhjustab nende tsöliaakiat.

Selgituseks olgu öeldud, et tsöliaakia ei ole midagi, millesse võib nakatuda nagu viirusse. Praegu ei ole ka teada, kuidas vähendada haiguse tekkimise riski, kui seda esineb perekonnas.

Tsöliaakia liigid

Tsöliaakiat on erinevat tüüpi, sealhulgas:

Klassikaline/sümptomaatiline tsöliaakia. Patsientidel esinevad toitainete imendumishäire tunnused ja sümptomid, sealhulgas kõhulahtisus ja kehakaalu langus või laste puhul kasvupeetus või hilinenud puberteet.
Mitteklassikaline/asümptomaatiline tsöliaakia. Mitteklassikaliseks tsöliaakiaks võib liigitada sümptomeid, mis esinevad väljaspool soolestikku, nagu näiteks rauavaegusaneemia, krooniline väsimus, migreen, käte ja jalgade "ärasuremise" surinad või tuimus jmt. Mõnedel inimestel ei esine üldse mingeid sümptomeid, neil on asümptomaatiline tsöliaakia.

Ravimata tsöliaakia pikaajalised tagajärjed

Ravimata jättes võib tsöliaakia põhjustada tõsiseid tagajärgi inimese tervisele.

Peensoole hattude ehk narmakujuliste väljaulatuvate osade, mis imavad toitaineid vereringesse, kahjustus väljendub selles, et toitained imenduvad toidust halvasti. See võib ilmneda selliste sümptomitena nagu aneemia ja põhjustada ka osteoporoosi, mille tõttu muutvad luud hapraks ja nõrgaks.

Ravimata tsöliaakia võib põhjustada tüsistusi ka raseduse ajal. Ravimata tsöliaakiahaigusega inimesel on ka veidi suurem tõenäosus haigestuda teatavatesse vähivormidesse.

Kuidas ma tean, kas mul on tsöliaakia?

Kuna tsöliaakia sümptomeid on palju ja need varieeruvad inimeseti, võib seda olla raske diagnoosida. Samuti võib mõnda sümptomit segi ajada IBS-iga (ärritunud soole sündroom) või nisutalumatusega. Sümptomite hulka võivad kuuluda kõhulahtisus, iiveldus, kõhupuhitus, kõhukinnisus, väsimus, suuhaavandid, järsk kaalulangus, aneemia ja palju muud.

Kui sa usud, et sul on mõni neist sümptomitest, siis peaksid sa neid oma arstiga arutama. Järgmine etapp, arsti suunamisel, on vereanalüüs, mille tulemusest sõltuvalt võib sinu juhtum edasi liikuda gastroenteroloogi juurde. Oluline on jätkata gluteeni sisaldavat dieeti kogu diagnoosimise ajal, et tulemused oleksid täpsed.

Kas tsöliaakia on ohtlik?

Ravimata tsöliaakia on tõsine haigus, mis võib põhjustada olulisi pikaajalisi tüsistusi tervisele. Pärast diagnoosimist peaks gluteenivaba dieedi järgimine võimaldama sümptomite kadumist ja soolestiku limaskesta paranemist.

Kui levinud on tsöliaakia?

Levinum, kui arvata võib. Coeliac UK, riiklik patsientide heategevusorganisatsioon tsöliaakiahaigete inimeste jaoks, ütleb, et umbes üks inimene sajast põeb tsöliaakiat, ja sarnaseid hinnanguid on tehtud ka teistes riikides.

Tsöliaakiat diagnoositakse sagedamini naistel kui meestel.

Kõik tsöliaakia kohta