Tsöliaakia: meditsiiniline kameeleon

Tsöliaakia avaldub paljude sümptomitega alates kõhupuhitusest kuni naha villideni. Samaaegsete seisundite hulka kuuluvad laktoositalumatus, osteoporoos ja ka muud häired. Autoimmuunhäire võib esmalt esineda nii imikueas kui ka vanemas eas. Selliste laiahaardeliste omaduste tõttu on tsöliaakia tõeline kameeleon, mida võib olla äärmiselt raske diagnoosida. 

Tsöliaakiahaigetel põhjustab gluteeni tarbimine kroonilist peensoolepõletikku. See võib mõjutada erinevaid organeid ja süsteeme organismis - ja vallandada terve rea erineva raskusastmega sümptomeid. Tsöliaakiaga inimesed võivad olla isegi täiesti asümptomaatilised. Mitmekesine haiguse kulg võib kaasa tuua selle, et paljud haigusjuhtumid jäävad aastaid avastamata. Kuna kõik tsöliaakia tüübid on seotud peensoole limaskesta püsiva kahjustusega, on väga oluline pöörduda arsti poole, kui kahtlustad, et sul võib see haigus esineda. 

Tsöliaakia kahjustab peensoole hattusid, mis sageli - kuid mitte alati - põhjustavad seedetrakti sümptomeid. Siiski võib see põhjustada ka üldisemaid sümptomeid, sageli väljaspool soolestikku. Pikemas perspektiivis takistab krooniline põletik peensooles oluliste toitainete imendumist organismi, mis viib oluliste (vitamiini)puuduste tekkimiseni. 

Näiteks 

• kõhulahtisus või kõhukinnisus                   
• oksendamine koos iiveldusega või ilma selleta        
• täiskõhutunne pärast sööki        
• puhitus või turse 
• kõhuvalu või ebamugavustunne. 

Näiteks 

• seletamatu kaalulangus 
• kurnatus, väsimus 
• lihasnõrkus või -valu 
• liigesevalu, liikumishäired 
• korduvad haavandid suus 
• hilinenud kasvamine lastel. 

Kui mõni neist sümptomitest püsib kauem kui neli nädalat, soovitavad eksperdid lasta end tsöliaakia suhtes testida. 

Sa peaksid end tsöliaakia suhtes testima ka siis, kui sul on seletamatuid ebatavalisi laboratoorseid leide või haigused, näiteks seletamatu vitamiinide või mineraalainete puudus, eriti B12-vitamiini, foolhappe, raua või kaltsiumi puudus. Sellised seisundid nagu aneemia või osteoporoos võivad samuti olla seotud tsöliaakiaga. Kõrgenenud maksaensüümid (transaminaasid) võivad samuti olla tsöliaakia tunnuseks. Kuid võimalike kaasnevate seisundite loetelu on veelgi pikem ja hõlmab juuste väljalangemist, laktoositalumatust, migreeni, depressiooni, aga ka liigeseprobleeme, neuroloogilisi häireid ja viljatust. Tsöliaakia puhul on täheldatud ka hulgaliselt muid märke ja sümptomeid. Näiteks dermatiit herpetiformis on tsöliaakia ilming, mida iseloomustab sügelev lööve koos punetuse ja villidega. 

Mõnedel inimestel on geneetiliselt suurenenud risk tsöliaakia tekkeks, näiteks kui mõnel esimese astme sugulasel on see haigus. Kuid ka geneetiliste sündroomidega, näiteks Downi sündroomi, Turneri sündroomi või Williamsi sündroomiga isikud peaksid olema testitud tsöliaakia suhtes. Teatavate autoimmuunhäiretega inimestel on samuti suurem risk haigestuda tsöliaakiasse. Nende häirete hulka kuuluvad: 

• 1. tüüpi diabeet 
• Autoimmuunsed maksahaigused 
• Hashimoto türeoidiit ja Grave'i tõbi. 
• reumatoidartriit. 

„Haiguse variatsioonide tõttu peame meie arstipraksises kaaluma tsöliaakia võimalikku esinemist mitmete sümptomite ja leidude puhul. Sobiv vereanalüüs aitab meil tuvastada tsöliaakiat, mis on kliiniline kameeleon.“ (Dr. Petra Zantl, üldarst) 

Olenemata sümptomitest, kaasnevatest seisunditest või riskiteguritest, peaksid sa pöörduma arsti poole, kui kahtlustad, et sul võib olla tsöliaakia. Esimene samm on vereanalüüs. Kui leitakse teatud antikehad, kinnitatakse tulemused peensoolest võetud biopsiaga. Kui diagnoos on kinnitatud, võib range gluteenivaba dieet võimaldada peensoolel täielikult taastuda. Märkus: Ära hoidu enne testimist gluteeni söömisest, sest see võib tulemusi moonutada.