Tsöliaakia ja laktoositalumatus

Tsöliaakia on autoimmuunhaigus, mis, kui seda ei diagnoosita ja ei ravita gluteenivaba dieediga, võib põhjustada väga tõsiseid terviseprobleeme, kuna peensool kahjustub üha enam ja selle võime toitaineid imendada väheneb.  

Laktoositalumatust võib põhjustada laktaasi ehk laktoosi lagundava ensüümi puudumine, mis on vajalik seedimiseks. See puudus võib olla primaarne, mis on põhjustatud geneetilisest variatsioonist, või sekundaarne, mis on põhjustatud täiendavast põletikulisest soolestiku haigusest, nagu gastroenteriit või tsöliaakia. Pärast esmase põhjuse ravi paraneb laktoositalumatus tavaliselt. 

Kui inimesel diagnoositakse esmakordselt tsöliaakia, on soolestiku limaskest ikka veel mõjutatud gluteeni söömisest põhjustatud kahjustustest. See kahjustus soolestikus võib põhjustada seda, et organism ei tooda piisavalt laktaasi või et toodetud ensüüm ei tööta korralikult.  

Kui tsöliaakiapatsient järgib gluteenivaba dieeti, suudab soolestik paraneda ning võime toota laktaasi ja seedida laktoosi peaks taastuma.  

Tsöliaakia ainus tunnustatud ravi on range gluteenivaba dieet. Laktoositalumatust ravitakse laktoosi sisaldavate toiduainete vältimisega.

Tsöliaakiat saab testida vereprooviga, kuid on oluline, et eelnevalt ei eemaldataks gluteeni toidust, sest test toimib antikehade tuvastamise teel, mida tsöliaakiapatsiendi organism tekitab vastuseks gluteenile.   

Laktoositalumatus diagnoositakse hingamistesti abil (muid teste ei ole kinnitatud) ja seda kinnitatakse, jälgides sümptomite kadumist pärast laktoosivaba dieedi alustamist. 

Toitumise muutmisel on oluline küsida meditsiinilist nõu ja abi toitumisnõustajalt. Nii gluteenivaba kui ka laktoosivaba dieet tekitavad probleeme ja võivad põhjustada tasakaalustamatust toitumises, kui ei olda ettevaatlik.