FacebookKõige levinumad sümptomid on kõhulahtisus, kehakaalu langus ja üldine nõrkus, kõhu paisumine ja kõhuvalu, oksendamine ning lastel kasvu aeglustumine. Muud sümptomid võivad avalduda väljaspool soolestikku, näiteks aneemia, osteoporoos, amenorröa ning vitamiinide või mineraalainete puudus. Mõned sümptomid tulenevad haigusega seotud patoloogiatest. Tsöliaakia ei avaldu alati ühtmoodi, vaid sellel on mitmesuguseid kliinilisi vorme, mida tuleb diagnoosimisel arvesse võtta. Tsöliaakia erinevad kliinilised avaldumisvormid võib jagada tüüpilisteks juhtudeks, millel on märgatavad seedetrakti sümptomid (need juhtumid on tänapäeval vähemuses), ja sagedasemateks ebatüüpilisteks juhtudeks, mida iseloomustavad ebamäärased sümptomid, nagu koliit (nn „ärritunud soolestik“) või suukaudse raviga ravimatu rauapuudus. Lisaks on olemas ka asümptomaatilised vormid, mida diagnoositakse aeg-ajalt riskirühma kuuluvatel isikutel (näiteks tsöliaakiahaigete pereliikmetel või seroloogilisele sõelumisele allutatud diabeetikutel) hoolimata ilmsete sümptomite puudumisest. Sellistel juhtudel on sümptomite näiv puudumine eksitav; ravi alustamise järel täheldatakse üldise enesetunde märkimisväärset paranemist. Lõpuks kahtlustatakse haigust mõnel patsiendil seetõttu, et neil esineb soolestikuga mitteseotud kaebus, mis võib olla seotud tsöliaakiaga, näiteks herpetiformne dermatiit, aftoosne stomatiit, diabeet, osteoporoos, viljakushäired, türoidiit, allergiad, toiduintolerantsus või neuroloogiline haigus. Üksikutes – õnneks väga harvades – juhtudel avaldub tsöliaakia algusest peale tõsiste tüsistustega, nagu haavandiline jejunoileiit või soole lümfoom.
Kas sul esineb mõnda neist sümptomitest? Tee meie veebipõhine sümptomite test, et hinnata, kas su sümptomid võivad olla seotud tsöliaakia või gluteeniülitundlikkusega, ning selgitada välja, kas edasine arstlik nõustamine võiks olla abiks.
