Kõik, mida pead teadma nisuallergia ja nisutalumatuse kohta

Kui sul on nisuallergia, valmistab kokkupuude nisuvalguga su immuunsüsteemi ette allergiliseks reaktsiooniks.  

Mõnedel nisuallergikutel tekivad sümptomid ainult siis, kui nad saavad mõne tunni jooksul pärast nisu söömist füüsilist koormust. Liikumisest tingitud muutused organismis kas vallandavad allergilise reaktsiooni või halvendavad immuunsüsteemi reaktsiooni nisuvalgule. See seisund, mida nimetatakse nisust sõltuvaks treeningust põhjustatud anafülaksiaks, põhjustab tavaliselt eluohtlikku anafülaksiat.  

Teine variant on seotud nn pagariastmaga, mis on tõsine kutsealane obstruktiivne hingamisteede haigus, mis mõjutab 4-25% pagaritöölistest kogu maailmas. Nisujahu on peamine pagaritoodetes kasutatav teravili ja nisujahu allergia on pagariastma peamine põhjus.   

Teatud tegurid võivad suurendada nisuallergia tekkimise riski:  

• Perekondlik anamnees. Isikul on suurem risk nisu- või muu toiduallergia tekkeks, kui tema vanematel on toiduallergia või muu allergia, näiteks astma.  
• Vanus. Nisuallergia on kõige levinum imikutel ja väikelastel, kelle immuunsüsteem ja seedesüsteem on ebaküpsed. Kuid ka täiskasvanutel võib nisuallergia tekkida.  

Nisuallergia esmased sümptomid avalduvad nahal ja hingamisteedes, sageli vahetult pärast sööki. See võib aga põhjustada ka seedehäireid, mis võivad ilmneda ka hilinemisega.   

• Nisuallergia tunnuseid ja sümptomeid on palju, sealhulgas:  
• suu või kurgu turse, sügelus või ärritus  
• nõgestõbi, sügelev lööve või naha turse  
• ninakinnisus  
• peavalu  
• hingamisraskused  
• krambid, iiveldus või oksendamine  
• kõhulahtisus   
• anafülaksia  

Mõnede inimeste puhul võib nisuallergia põhjustada eluohtlikku reaktsiooni, mida tuntakse kui anafülaksiat ehk seisundit, mis väljendub valuna või pigistustundena rinnus, turse või pigistustundena kurgus, tõsiste hingamisraskuste, neelamisraskuste, naha kahvatuse ja sinise tooni ning pearingluse või minestuse kujul.   

Kui kellelgi ilmnevad anafülaksia tunnused, helista hädaabiteenistusse. Anafülaksia on meditsiiniline hädaolukord, mis nõuab kohest arstiabi ja võib lõppeda surmaga.   

Kui kahtlustad, et sul või su lapsel on nisuallergia, broneeri aeg arsti juurde.   

Nagu ka teiste allergiate puhul, tuleks nisuallergia sümptomid registreerida toidu- ja sümptomipäevikus. Järgmine samm on spetsiifiliste antikehade testimine ja nahaproovide tegemine. Kui sümptomid on sarnased tsöliaakia sümptomitega, st kui pärast nisu tarbimist esinevad sellised sümptomid nagu kõhukrambid, kõhulahtisus või iiveldus, on oluline enne edasist tegevust välistada tsöliaakia.

Nisuallergia diagnoosi saab teha nahatestiga või vereanalüüsiga.  

Nahatestis pannakse väike kogus nisuvalku sisaldavat vedelikku seljale või käsivarrele, mida seejärel torgatakse väikese steriilse sondiga, et lasta vedelikul naha sisse tungida. Kui 15 kuni 20 minuti jooksul tekib kõrgendatud punakas laik, võib see viidata allergiale.  

Vereproovi puhul saadetakse vereproov laborisse, et kontrollida nisuvalgu antikehade (immunoglobuliin E) olemasolu.

Umbes 0,3% alla viieaastastest lastest Euroopas on nisuallergikud. Umbes kaks kolmandikku lastest kasvavad nisuallergiast välja 16. eluaastaks, kuid ka täiskasvanutel võib nisuallergia tekkida, sageli risttundlikkusena kõrreliste õietolmu suhtes.  

Nisuallergia peamine ravi seisneb toitumise muutmises. Kui allergiaspetsialist on nisuallergia diagnoosinud, pead sa oma toidusedelist nisu ja sellega seotud teraviljatüübid välja jätma.   

Pea meeles, et nisu võib olla koostisosana paljudes töödeldud toiduainetes, mille puhul sa seda ei kahtlustakski. Näiteks võib rukkileib sisaldada ka nisu. Gluteenivabad tooted ei ole sama mis nisuvabad tooted, sest need võivad sisaldada gluteenivaba nisutärklist, mis ei sobi nisuallergikutele. Oluline on alati enne toote ostmist lugeda toote etiketti.  

Lisaks paljudele leiva- ja pagaritoodetele, hommikusöögiviljadele, makaronitoodetele, kuskussile, spelta- ja mannatoodetele leidub nisuproteiini sageli ka kreekrites, hüdrolüüsitud taimse valgu ja muudes lõhna- ja maitseainetes, sojakastmes, töödeldud lihas, näiteks hot dogides, mõnedes piimatoodetes, modifitseeritud toidutärklises, tarretatud tärklises ja taimses närimiskummis.   

Selleks, et tagada oma toitumise tasakaalustatus ja tutvuda toiduvalmistamise ja küpsetamise alternatiividega, on hea mõte saada nõu toitumisnõustajalt ja otsida nõuandeid nisuallergia ohjamiseks.  

Kui kaua kestavad nisuallergia sümptomid?   

Ei ole mingeid reegleid selle kohta, kui kaua allergia kestab. Enamikul juhtudel, kui väikesel lapsel tekib nisuallergia, kaob see mingil hetkel. Kuid see ei ole alati nii. Üldiselt, mida hiljem elus tekib nisuallergia, seda tõenäolisem on, et see on püsiv seisund.